Kuivnõelravi

Kuivnõelravi on tõhus lahendus lihaspingetele ja -valudele

Kuivnõelravi, tuntud ka ingliskeelse nimetusega dry needling, on protseduur, mis pakub kiiret leevendust valule ja ebamugavustundele.

See on meditsiiniline meetod, mida viivad läbi koolitatud arstid ja füsioterapeudid, kes tunnevad inimese anatoomiat ja on teadlikud protseduuri näidustustest ning vastunäidustustest. Kuivnõelravi keskendub lihaste ja lihasfastsiate triggerpunktidele, mida eesti keeles nimetatakse ka päästikpunktideks.

Millised on triggerpunktide sümptomid?

Trigerpunktide sümptomid võivad olla

valu,
lihasnõrkus,
jäikus,
liigesliikuvuse vähenemine,
higistamine,
kaela ja peapiirkonna trigerpunktid võivad anda peauimasust, peavalu, kõrvades vilisemist.

Kuid nad võivad olla ka ilma sümptomiteta. Trigerpunktid võivad anda kiirgavat valu ka siseorganitesse. 85% lihasvaludega patsientidel on leitavad väga valulikud päästikpunktid.

Päästikpunktide tekke kohta on mitmeid teooriaid

Simons’i ja Gerwini järgi tekib esmalt jäik lihaskiud, püsiv sarkomeeride kontraktsioon viib hüpoksiani ehk hapniku vaeguseni. See põhjustab põletikumediaatorite vabanemise ning need ärritavad lokaalseid ohuretseptoreid, mis omakorda võivad muuta tundlikuks neuronid seljaaju tagasarves. Ärrituse jätkudes muutuvad tundlikeks ka peaajus mitmed struktuurid, tekitades valu kiirgumist ja hüperalgeesiat ehk ülitundlikkust valu suhtes.

Erinevalt normaalsest lihasest on päästikpunktiga lihas kiudjas ja sõlmeline.

Päästikpunkte võivad tekitada mitmed põhjused:

lihaste ülepingutus sportimisel või tööl;
ühekülgne koormus;
ainevahetushäired;
ravimid (nt kolesterooliravimid);
toiduallergiad või talumatused;
läbipõetud infektsioonid;
tugev füüsiline koormus;
krooniline ülekoormus;
otsene trauma;
emotsionaalne stress;
vitamiinivaegused;
hormonaalsed häired;
ning psühho-sotsiaalne stress ja palju muud.

Müofsatsiaalsed triggerpunktid

Müofsatsiaalsed triggerpunktid võivad anda sarnaseid sümptomeid või mängida kaasosa järgmiste probleemide korral:

peavalud,
kaela-õlavöötme valud,
seljavalud,
külmunud õlg,
karpaaltunneli sündroom,
pirnlihase sündroom, mis annab istmikunärvi valu,
põlve ja hüppeliigese valud jne.

Kuivnõelravi protseduuri eelised:

kuivnõelravi vähendab efektiivselt ja kiiresti lihaspingeid ning valu, millega paraneb ka üldine liigeste liikuvus;
protseduuri teostatakse peenikese nõelaga, mis tagab minimaalse invasiivsuse;
paljud patsiendid tunnevad leevendust juba pärast esimest seanssi;
kuivnõelravi aitab leevendada mitmeid sümptomeid, alates peavalust ja õlavalust kuni spetsiifilisemate seisunditeni nagu karpaaltunneli sündroom või pirnlihase sündroom.

Mida teeb nõela sisestamine lihasesse?

Nõela sisestamine on koe füsioloogiline häirimine ja hetkelise trauma tekitamine lihasesse. Nõela sisestamine tekitab lihases füüsilise pinge tõusu. Tekkida võib lokaalne tõmblus, mis surub alla spontaanse elektrilise aktiivsuse.

See omakorda stimuleerib mehhanoreteptoreid ja peaajju viiakse signaal, mis ütleb, et keha peab seda vigastust parandama hakkama.

Nõelatorge põhjustab ka väikese koesisese veritsuse,

mille tulemusena pääseb hapnikurikas veri piirkonda. Lisaks vabaneb trombotsüütide kasvufaktor, mis stimuleerib rakkudes DNA sünteesi, kollageeni ja valkude formeerumist.

Kuivnõelravi mõju lokaalsele verevarustusele

Vabanevad vasoaktiivsed ained ja suureneb verevarustus väikeste veresoonte avardumise tulemusena, paraneb angiogenees hüpoksilises koes.

Kuidas kuivnõelravi aitab valu vaigistada?

Kuivnõelravi valuvaigistava toime teooriaid on mitmeid. Levinuimad neist on valuvärava teooria ja endogeensete opioidide teooria seoses kuivnõelraviga.

Valuvärava teooria põhineb mõttel, et närvisüsteemis on teatud mehhanismid, mis võivad moduleerida valu tajumist enne, kui see jõuab ajju. Teooria väidab, et närvisüsteemis on justkui “värav”, mis reguleerib valusignaalide edasikandumist seljaajust peaajusse. Füüsilise stimulatsiooni, nagu massaaž, soojus või just kuivnõelravi korral, aktiveeruvad suuremad närvikiud, mis suudavad saata kiiremaid signaale kui valu vahendavad väiksemad närvikiud. Kui suuremad närvikiud on aktiveeritud, võivad nad efektiivselt “sulgeda värava” ja takistada valusignaalide jõudmist peaajusse, ajju nii valu tajumist.

Endogeensete opioidide teooria keskendub keha loomulikule võimele toota valuvaigistavaid kemikaale – endorfiine. Need ained toimivad keha looduslike valuvaigistitena ja neid vabastatakse vastusena teatud stiimulitele, sealhulgas stressile, traumale või just kuivnõelravi protseduurile.

Kuivnõelravi ajal tekib väike kudede trauma, mis stimuleerib endorfiinide vabanemist. Need endorfiinid seonduvad opioidiretseptoritega ajus ja teistes närvisüsteemi osades, aidates vähendada valu ja tekitada üldist heaolu tunnet.

Kuivnõelravi seos valuvärava teooriaga ja endogeensete opioidide teooriaga

Kuivnõelravi puhul rakendatakse spetsiaalseid nõelu otse lihastes ja teistes pehmetes kudedes paiknevatesse triggerpunktidesse ehk päästikpunktidesse. See protseduur võib aktiveerida nii valuvärava mehhanismi kui ka stimuleerida endogeensete opioidide tootmist.

Valuvärava aktiveerimine: Nõelte sisestamine ja nendega manipuleerimine võib stimuleerida suuremaid närvikiude, mis aitab “sulgeda” valuvärava ja vähendada valu signaali edasikandumist ajusse.

Endorfiinide vabanemine: Kuivnõelravi põhjustab väikest kohalikku traumat, mis omakorda stimuleerib keha looduslike valuvaigistavate kemikaalide vabanemist, aidates seeläbi vähendada valu ja parandada üldist heaolu.

Seega pakub kuivnõelravi potentsiaalset leevendust valulikele seisunditele, rakendades keha loomulikke mehhanisme valu moduleerimiseks ja leevendamiseks.

Kuivnõelravi ja uuringud

Dry needlinguga on seotud mitmed uuringud. Kuid näiteks üks läbi viidud uuring, mille autoriteks on Mayoral jt., tulemused näitasid, et kuivnõelravi ehk dry needling on efektiivsem kui platseebo ravi.

Uuringu käigus võrreldi kuivnõelravi mõju valu leevendamisele tavapäraselt kasutatavate valuvaigistavate ravimitega, millel osutus olevat vaid platseebo efekt. Selle tulemusena järeldati, et kuivnõelravi pakub reaalset leevendust, erinedes nii mõnestki tuntud valuvaigistist, mille toime piirdub platseebo mõjuga.

Mida peab patsient teadma enne kuivnõelravi protseduurile tulemist?

Pärast kuivnõelravi võib esineda kohalikku lihasvalulikkust ja kerget turset, mis võivad kesta 1–3 päeva. Torkekohal võib tekkida ka väike verevalum, sest sõltuvalt piirkonnast võib nõelaga tabada mõnda väikest veresoont, aga see ei ole ohtlik ja kaob ilma ravita umbes nädala jooksul. Protseduuri järgsel õhtul võib tunda ka väsimust, aga mõned patsiendid tunnevad end pärast ravi vastupidi just energilisemana. Oluline on järgida arsti või füsioterapeudi soovitusi ja teha kodus ette nähtud harjutusi, et toetada taastumisprotsessi ja optimeerida ravi tulemusi.

Dry needling ehk kuivnõelravi ei ole sama, mis idamaade nõelravi ehk akupunktuur.

Kasutakse küll sarnaseid nõelu ja paljud punktid ühtivad, kuid põhimõtted, filosoofia ja praktiline läbiviimine on erinevad. Kuivnõelravi põhineb lääne neuroanatoomial ja tänapäevasel teaduslikul uurimisel ja ei kasuta traditsioonilisi nõelravi teooriaid ega nõelravi terminoloogiat.