Liighigistamine
Higistamine on normaalne nähtus, mis jahutab keha palavas keskkonnas või füüsilise tegevuse ajal.
Oma kliinikus teostan liighigistamise ravi botuliintoksiini süstidega
Ravi sobib neile, kellel on lokaalne liighigistamine (kaenlaalused, labakäed, jalatallad). Kui rohket higistamist põhjustab mõni haigus, näiteks kilpnäärmehaigus või diabeet, siis tuleb ravida haigust, mitte higistamist.
Kaelalaluseid süste teen ilma tuimestuseta, kuid vajadusel kasutan tuimestuskreemi. Jalgade ja käte ravi on võimalik teha tuimestussüstidega. Süstitav ravim mõjub lokaalselt, st vaid kohas, kuhu süst tehti.
Hüperhidroosi-vastane süsteravi botuliintoksiiniga on tunnustatud, turvaline ja ülitõhus raviprotseduur. Kasutatava ravimi kasutusvaldkonnad ja annused on registreeritud riiklikus ravimite registris.
Mis on liighigistamine ehk hüperhidroos?
Liighigistmine on higistamine suuremas koguses kui keha jahutamiseks on vaja ja see toimub pealtnäha ilma mingi põhjuseta. Samuti on ta ootamatu ja väga häiriv.
Arvatakse, et umbes 3% rahvastikust kannatab liighigistamise ehk hüperhidroosi all.
Kindlat piiri normaalse ja liigse higistamise vahele ei ole tõmmatud. Kui higistamine on häiriv, hakkab segama igapäevaelu, on tõenäoliselt tegemist hüperhidroosiga.
Rohke higistamine põhjustab ebamugavust, muret ebameeldiva higilõhna pärast, tekitab psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme, nagu näiteks meeleolulangust, avalike kohtade vältimist ja eraklikumaks muutumist.
Liighigistmist võidakse nimetatada ka häbihaiguseks, mistõttu ei julge inimesed sellega arsti poole pöörduda, sest nad ei tea, et on vahendeid ja võimalusi, mis kaebusi leevendavad. Eriti peaksime märkama teismeliseeas noori, kes on kergesti haavatavad kaaslaste märkustest ja võivad kannatada kiusamise all.
Millal pöörduda liigse higistamisega arsti poole?
Kui higistamine häirib ja segab igapäevatoimetusi või kui liighigistamine algas enne 25. eluaastat ning on kestnud üle 6 kuu ja vähemalt kord nädalas, siis on mõistlik pöörduda arsti poole, et tutvuda võimalike ravivõimalustega.
Sümptomid, mis võivad viidata tõsisele haigestumisele ja mille korral tuleks pöörduda esimesel võimalusel arstile:
- ilma põhjuseta kaalukaotus;
- higistamine tekib peamiselt magamise ajal;
- higistamine koos palaviku, rinnavalu, õhupuuduse ja kiire pulsiga;
- higistamine ja valu või survetunne rindkeres;
- või kui higistamine on seletamatu põhjusega pikale veninud.
Kas liigne higistamine on päritav?
Liighigistamine võib olla pärilik ja alata juba lapse- või teismeeas. Peamiselt on see lokaalne ja esineb enam kätel, jalgadel ja kaenla all. Vähem on teada tõsiasi, et liigne higistamine on seotud paljuski emotsionaalsete faktoritega.
Generaliseerunud ehk üle kogu keha higistamine tekib tavaliselt hilisemas eas ja sellel võivad olla meditsiinilised põhjused:
- ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, diabeet, podagra);
- verevähk;
- lümfivähk;
- menopaus;
- neuroloogilised haigused;
- tuberkuloos;
- psühhiaatrilised häired,
- või teatud ravimid (nt. antidepressandid).
Higistamist võivad suurendada ka vürtsikate toitude (küüslauk, sibul) ja teatud jookide (kofeiin, alkohol) tarbimine.
Võimalikud liighigistamise ravimeetodid
Kui higistamise põhjuseks on emotsioonid, näiteks hirm, mure ja närvipinge, aitavad liigse higistamisega toime tulla psühhoteraapiaseansid asjatundja juhendamisel. Samuti autogeenne treening, mille alla kuuluvad lõdvestusharjutused ja emotsioonide üle kontrolli saavutamine.
Esimene valik paikse liighigistamise ravis võiks olla antiperspirant, mis pärsib higi eritumist. Deodorant higi eritumist ei pärsi, vaid maskeerib higi lõhna.
Antiperspirandi peamiseks toimeaineks on alumiiniumisoolad, mille mõjul tekivad higinäärmete juhadesse pindmised ja ajutised higistamist takistavad “korgikesed”. Need eemalduvad nahalt pesemise ja rakkude loomuliku irdumisprotsessi käigus, mille järel taastub ka tavapärane higistamine.
Sageli ei pruugi laiatarbetoodetest piisavalt abi saada, kuna nende aktiivaine sisaldus on liiga väike. Tugevamaid antiperspirante müüakse apteekides ning alumiiniumkloriidi protsent neis on 10–20%. Kohe ei ole mõistlik valida kõige kangemat toodet, väga tundliku naha korral tuleks eelistada madalamat alumiiniumkloriidi kontsentratsiooni ja alkoholivaba toodet.
Tooted kantakse higistavatele piirkondadele eelistatult ööseks, mil higinäärmed on puhkeseisundis. Sageli piisab 1–2 kasutuskorrast nädalas. Oluline on kanda ainet õhukese kihina kuivale, tervele nahale ning mitte vahetult pärast raseerimist. Antiperspirantide mõju on kõige tugevam kaenla all, veidi väiksem peopesadel ja taldadel. Liigse higistamise blokeerimisel on suur võimalus pääseda ka ebameeldivast kehalõhnast, kuna halb lõhn on valdavalt tingitud higi ja bakterite koosmõjust.
Botoxi süstid liighigistamise raviks
Botuliintoksiin blokeerib ajutiselt närviülekande higinäärmetele ja takistab ajutiselt higistamist lokaalselt süstitavas piirkonnas. Botoxi süste teostatakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral (loe kogemuslugu liighigistamise ja botxi ravi kohta siit). Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse. Higistamine peatub keskmiselt kuueks kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja jalataldadel.
Iontoforees liigse higistamise raviks
Iontoforees on kõige tõhusam protseduur eelkõige labakäte ja -jalgade higistamise korral, kuid samas üsna aega ja kannatust nõudev. Tegemist on veeprotseduuriga, mille ajal juhitakse nõrk elektrivool nahka. Arvatakse, et selle toime on sarnane antiperspirantide omaga.
Protseduuri saab läbi viia koduse aparaadiga, mida on võimalik tellida interneti kaudu. Sessioon kestab 10–20 min ning protseduuri tehakse mõnel korral nädalas, millele järgneb säilitusravi ühe- kuni kolmenädalaste intervallidega.
Hüperhidroos ja suukaudne ravi
Sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistamise all. Kuna raviga võivad kaasuda ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, on see harva näidustatud.
Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia
Operatsiooni käigus lõigatakse üldnarkoosis patsiendil läbi higinäärmeid innerveerivad närvid. Selle tulemusena lakkab umbes 98% patsientidel peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus -ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Kaenla all ei ole efekt nii hea (umbes 75%). Tüsistusena võib aga tekkida kompensatoorne higistamine teistes kehapiirkondades, mistõttu kasutatakse pigem harva ja eelistatum on ravi botuliintoksiiniga.
Pindmine liposuktsioon liigse higistamise korral
Tehakse samuti üldnarkoosis. Näidustus on kaenlaaluste liighigistamine, mis ei ole allunud konservatiivsetele ravidele, sealhulgas Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse küreti abil nahaalust kude ja suurenenud higinäärmeid. Efektiivsus on 95%, kuid aja jooksul, tüüpiliselt kuue kuu jooksul, võib näärmekude ja higistamine taastuda.